Umlando ngempi yakwaMthashana

Umlando ngempi yakwaMthashana/Impi kaSikhobobo

 

Le mpi yaliwa mhla zingama 6 kuNhlaba ngowe 1902. Impi yakwaMthashana ibuye yaziwe ngempi kaSikhobobo  . USikhobobo wayebongowakwaSibiya ,ezalwa nguBhabhakazana Sibiya. Isizathu sokuthi lempi ibizwe ngaye wukuthi nguyena owayeyihola.  USikhobobo Sibiya wagqama kakhulu kusukela ngesikhathi seNgonyama uMpande,kanti wayesagqamile nangesikhathi seNgonyama uMamonga njengoba impi yakwaMthashana yalwa ngesikhathi sayo iNgonyama uMamonga. USikhobobo Sibiya nguyena owayeyinduna enkulu yaseBaqulusini, wayeqokwe yiNgonyama uMpande ukuba ebe yinduna yaseBaqulusini.  Kodwa kwahamba kwahamba amaNgisi agqamisa uMnyayiza kaMthakathi wakwaMthethwa njengenduna yaseBaqqulisini ,amehlisa uSikhobobo. Omunye owabe eyinduna yaseBaqulusini nguNtanjana Mbatha   . UMnyayiza Mthethwa wayezalwa nguMntwana uZiwelile kaMpande. Ibutho likaMntwana uZiwelile kwakunguMkhandandlovu.
USikhobobo kaMabhabhakazana Sibiya wayeyinduna enkulu yaseBaqulusini . Ngenkathi amaBhunu elwa naMaNgisi kusukela ngowe 1899 kuze kube ngowe 1902 uSikhobobo wagqisha naMaNgisi futhi walwa ngozikhandla okukhulu.  AmaNgisi adla umhlanganiso ,futhi akungabanzeki ukuthi awudla nje ayesizwe ngaBaqulisi ngaphansi kubuholi bukaSikhobobo  . Kodwa amabhunu namaNgisi agcina evumelane ukuthi akhumelane umlotha . Yaqala ngaleso sikhathi inkathazo kuSikhobobo. AmaBhunu aseFilidi athi akamfuni uSikhobobo ukuba aphathe ebaQulusini ,athi kuhle adingiswe.  Kusobobala ukuthi amabhunu ayeyizwe ngempela induku kaSikhobobo ngenkathi wona amabhunu elwa naMangisi,uSikhobobo yena egqishe namaNgisi.  Kodwa akazange adingiswe uSikhobobo kepha wehliswa esikhundleni sokuphatha. UJ Shepstone imantshi enkulu yaseFilidi wabeka uMnyayiza Mthethwa ukuba yinkosi yaseBaqulusin kusukela ngowe 1902  . USikhobobo waba yinduna enkulu nomeluleki kaMnyayiza
Amabhunu abahlalisa lubhojozi abaQulusi ,ethumba izinkomo zabaQulusi ,eshisa nemizi yabo. Kukho konke lokho amabhunu ayethi ajezisa uSikhobobo ngeqhaza lakhe alibamba empini yaMaNgisi. USikhobobo wagcina eyaphakile yayonkanisa eFilidi . AmaBhunu wona ayelokhu eqhubeke njalo ehlukumeza abaQulusi ,eshisa imizi ,evusa isifazanw ebusuku esiphoqa ukuba siphume emaqhugwaneni ukuze amabhunu awashise kahle amaqhugwana kungekho muntu ngaphakathi . Amabhunu ayehamba phambili ngokuhlumeza aBaQulusi ngoJohn Potgieter noLouis Botha owagcina ethengele iNgonyama uMamonga ipulazi eMpumalanga eMiddleburg iNgonyama eyaliqamba ngokuthi kukwaThengisangaye.  Amabhunu ashisa imizi nje ekaSikhobobo iseFilidi ihlela ukuhlasela .

Zagcina zinqikilene entabeni uMthashana nokuyintaba esebangeni elingamakhilomitha angama 38 uma usuka edolobheni iFilidi uphikelele ngasenyakatho esentshonalanga   . Leyo ndawo yayikade ingaphansi kwabakwaNtombela ngaphambi kokuthi amaphumalini azenzele emhlabeni kaZulu. USikhobobo Sibiya wayeyazi imoi futhi engatatazeli . Ibutho lakhe kwakunguNokhenke  nokungelinye lamabutho ahlabana kakhulu eSandlwana.

Impi yaBaqulusi yasuka esteshini sikaLoliwe iholwa nguyena umfoka Sibiya uqobo  . Wagcina eseqambe ihubo lokufaka izinsizwa ugqozi nesibindi   lelo hubo lalihamba kaje ..
Oqalayo:    Sangena ngomnyama,ngomnyama
KwaMthashana!

Abavumayo: Ziphi? Naziya bayamqala okaNdaba!

 

Yatheleka ebusuku kwaMatshana ekaSikhobobo kodwa yahlasela ,yalinda ukusa.  Wayiphaka ngamaviyo-viyo uSikhobobo. Kwathi entathakusa izinsizwa zakhuza uSuthu! Zawathelekela amabhunu  uJohn Potgtier wayelokhu ememeze njalo ezama ukufaka ugqozi ezinsizweni zakhe kodwa kwahlanga zemuka nomoya ngoba izinsizwa zakwaZulu zagcina zimthele othulini ngeklwa wafela lapho. UJohn wayebuye aziwe ngelika Jalimense . Kwathi ngemuva kokufa kukaJalimense uBotha (ibhunh lakoPewula) wakwazi ukuyiqoqa eyamabhunu yadubula ekaZulu yayothela odongeni okuthiwa kuseMfelabantu okulapho amaZulu amaningi asala khona enkundleni elokhu eyiphakile uSikhobobo Sibiya . Ngemuva kwehora nje kqasekulele izidumbu eziningi eMfelabantu basentabeni kwaMthashana. Ekugcineni ekaSikhobobo yakwazi ukuthafha zonke izinkomo ezazithunjwe ngamaBhunu yaya nazo eFilidi .uZulu walahlekelwa izinsizwa ezingama52 kuleyo mpi  ,kumaBhunu kwalala angama 72 kwathi amathathu athathwa yimpi kaSikhobobo njengeziboshwa zakhe  . Empini kaZulu kwaba nezinkubela ezingama 48 zagcina zelashwe zonke zaphila qingqo

History of the Mthashana / Sikhobobo War

The battle was fought on 6 May 1902. The Mthashana war is also known as Sikhobobo’s war. Sikhobobo was a descendant of Sibiya, born of Babakazana Sibiya. The reason this war is named after him is that he was the one who led it. Sikhobobo Sibiya rose to prominence since the time of King Mpande, and was still prominent during the reign of King Mamonga [Dinuzulu] as the Mthashana war broke out during the reign of King Mamonga. Sikhobobo Sibiya was the former chief of the Abaqulusi, appointed by King Mpande as chief of the Abaqulusi. However, the English eventually promoted the Mnyayisa ka Mthakathi of Abathethwa as the chief of the Abaqqulisi, which brought down Sikhobobo. Another former Abaqulusi chief is Ntanjana Mbatha. Mnyayiza Mthethwa was the son of Princess Ziwelile of Mpande. Princess Ziwelile’s army was Mkhandandlovu.

Sikhobobo of Mabhabhakazana Sibiya was the chief of the Abaqulusini. When the Boers fought against the British from 1899 to 1902 Sikhobobo fought against the British and fought with great force. The English overcame Boers in this war . But the Boers and the English eventually agreed forgive each other. That’s when the trouble started for Sikhobobo. Boers in Vryheid said they did not want Sikhobobo to rule over the Abaqulusi, he must be sent to exile. However, Sikhobobo was not deported but demoted. J Shepstone, the magistrate of Vryheid, appointed Mnyayiza Mthethwa as king of the Abaqulusi from 1902. Sikhobobo became Mnyayiza’s chief executive and adviser

The Boers harassed the Abaqulusi, taking their cattle, and set fire to their homes. In all of this the Boers claimed to be punishing Sikhobobo for his role in the British war. Sikhobobo eventually got angry and declared war , him and his men settled in Vryheid. The Boers, on the other hand, continued to harass the Abaqulusi, burning down houses, waking up a women at night forcing them out of the huts so that the they could properly burn the huts without anyone inside. The Boers who were at the forefront of harassing Abaqulusi were John Potgieter and Louis Botha. While Boers were busy burning homes of Abaqulusi Sikhobobo and his men were in Vryheid planning to attack.

These two sides eventually battled on Mount Mthashana, a 38-mile [38 km] drive from the town of Vryheid to the northwest. The area had been owned by the Ntombela family before the Zulus settled on Zulu land. In this batle the Zulus were victorious

The Abaqulusi army left the Railway station led by Sibiya himself. He eventually composed a song to inspire young men and the courage that the song went on.
Beginner: Sangena ngomnyama,ngomnyama
KwaMthashana!

Proponents: Ziphi? Naziya bayamqala okaNdaba!

#kulobe INtungwa lasenhla kwaSokhumalo

Sharing is caring!

Tags:
Umbhali: Bongukholo Khumalo